On üldteada, et lepingu lõppemisel, peab üürnik eluruumi koos tema kasutusse antud asjade ja võtmetega omanikule tagastama. Siinkohal ei hakka ma „puuküürnike” temaatikasse laskuma, kuna sellest on meedias palju juttu olnud. Räägin hoopis sellest, millises seisundis peab üürnik eluruumi omanikule tagastama.

Seaduse kohaselt peab üürnik eluruumi pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest. Seega on ilmselge, et iga asi mida kasutatakse ka kulub ja see kulumisega seotud kahju on omanikule üüriga hüvitatud.

Üürnikule üle antud eluruum on üldjuhul uue elaniku sissekolimiseks ette valmistatud ja koristatud ning eeldatakse, et tagastamisel peab eluruum olema samuti korras. Paraku on inimeste arusaam koristamisest vägagi erinev. Nii soovivad omanikud sageli, et üürnik teeks enne tagastamist eluruumis n-ö suurpuhastuse. Kas seda saab üürnikult nõuda?

Näiteks ühes üürikomisjoni vaidluses on üürikomisjon selgitatud, et üürileandja ei saa üldjuhul eeldada, et saab üürilepingu lõppemisel üürnikult tagasi koristust või hooldust mittevajava eluruumi. Seadusest tulenevalt peab üürnik oma kulul kõrvaldama üüritud asja puuduse, mida saab kõrvaldada asja harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega. Sellest järeldub, et kui üürileandja hinnangul vajab eluruum pärast üürilepingu lõppemist põhjalikku koristust, ei ole alust nõuda koristamiseks tehtud kulutuste hüvitamist.

Ehk vaidlus tekibki sellest, mida pidada „väikeseks koristamiseks”. Näiteks käib mõne jaoks koristamise juurde ka perioodiline akende pesu, mõni aga peseb aknaid vaid kevade saabudes. Seega on mõistlik juba üürilepingus täpsustada, mida omanik koristamise juures eeldab, vältimaks hilisemaid lahkarvamusi.

Ei teeks paha ka kirjutada lepingusse, millised ootused on omanikul eluruumi seisundile lepingu lõppedes. Selge on aga see, et eluruum peaks olema puhas ja enda olmeprügi välja viidud. Kui aga käidavas kohas on parkett pisut kulunud või tapeet seinas luitunud, ei saa seda üürnikule süüks panna. Siin on tegemist normaalse kulumisega.

Lisateave ja kontakt

Eelmisel korral rääkisin üüri tõstmise võimalusest tähtajatu üürilepingu korral, siis seekord käsitleme tähtajalist lepingut.

Kui olete sõlminud tähtajalise üürilepingu, siis on üüri tõstmisel olulisemad piirangud, mida mõjutab tähtaeg ja kokkulepe. Nimelt saab lepingu kehtivuse ajal üüri tõsta vaid siis, kui leping on sõlmitud vähemalt kolmeks aastaks ja üüri tõstmise kokkulepe on juba lepingusse sisse kirjutatud. Tavaliselt sõlmitakse üürilepinguid üheks aastaks ja siis kas pikendatakse tähtaega, lastakse lepingul muutuda tähtajatuks või lõpetatakse üürisuhe. Sellisel juhul tuleks lepingu tähtaja lõppemisel sõlmida kas uus üürileping uute tingimustega või tehakse lepingu lisa. Kui üürnik ei nõustu kõrgemat üüri maksma, leping lõpeb.

Seega on üüri perioodiline tõstmine lubatud vaid pikemaajalise üürilepingu korral. Kui olete sõlmimas lepingut kolmeks aastaks või kauemaks, siis leppige ka kohe kokku üüri tõstmise ulatuses või selle arvestamise aluses. Arvutamise aluseks on kas konkreetne summa, protsendimäär või indeks – näiteks tarbijahinnaindeks (THI). Ühtlasi märkige lepingus ära tähtpäev, millal üür tõuseb. Oluline on ka meeles pidada, et üüri saab tõsta vaid üks kord aastas.

Tähtajalise lepingu korral ei ole vajalik üürnikku üüri tõstmisest teavitada, kuna olete juba lepingus täpselt fikseerinud üüri tõstmise tingimused ja aeg. Samas võite kindluse mõttes omavahel ikkagi kokku leppida, et üürileandja teatab üürnikule üüri tõusmisest ette. Kui olete nii kokku leppinud, siis teade tuleb üürnikule edastada vähemalt 30 päeva enne üüri tõstmist. Siin ei ole enam oluline, et üüri tõstmise teade peaks vastama seaduses toodud nõuetele, nagu see on tähtajatu lepingu korral. Oluline on vaid tingimus, et üüri tõstmise teade peab olema esitatud ikka taasesitamist võimaldavas vormis.

Kuigi osapooled on juba lepingut sõlmides üüri perioodilises tõstmises kokku leppinud ja üüri tõus on üürniku jaoks ette prognoositav, võib ikkagi tekkida olukord, kus üürnik ei ole suuteline kõrgemat üüri maksma. Seega vältimaks olukorda, et üürnik jääb makseraskuste tõttu üürileandjale võlgu ja üürileandja varem või hiljem ütleb lepingu üles, võib ka siin üürnik lepingu üles öelda.
Üüri tõstmise tõttu lepingu üles ütlemisel, peab üürnik üürileandjale ülesütlemisest ette teatama 30 päeva. Kuni lepingu lõppemiseni ei loeta üüri tõstetuks.

Lisateave ja kontakt