Mulle tundub, et viimastel aastatel on sagenenud probleemid kasutatud kinnisvara müümisel. Näiteks müüakse vana räämas maja ja siis hakkab ostja esitama müüjale nõudeid seoses lepingutingimustele mittevastavusega ehk varjatud puudustega.

Vahel jääb mulje, et ostetakse meelega kasutatud ja remonti vajava kinnisvara, et siis müüjalt osa ostuhinnast tagasi nõuda. Sellist tegevust ei saa kuidagi tolereerida. Kuid on ka pahatahtlike müüjaid, kes varjavad puudusi parema müügihinna saamiseks.

Jah, seaduse kohaselt puuduste eest, mida ostja ei teadnud ega pidanudki teadma, vastutab müüja, ja seda reeglina ka siis, kui ta ise ei olnud puudustest teadlik. Näiteks müüakse päranduseks saadud maja, milles pärija ei olnud sees elanud ega selle seisukorrast teadlik.

Sellisel juhul saab ostja rakendada õiguskaitsevahendeid, tuginedes seadusele ja müügilepingule. Näiteks nõuda asja parandamist või kahju hüvitamist, alandada hinda või olulise rikkumise korral ka lepingu taganeda.

Mida siis teha? Kõigepealt tuleb ostjale kõik ausalt ära rääkida – millised teadaolevad puudused on või millised võivad olla. Ja kindlasti lasta notaril kanda need ka müügilepingusse. Sellisel juhul vabaneb müüja vastutusest. Kokkuleppel ostjaga, võib ka välistada mõne õiguskaitsevahendi kasutamist.

Ka kinnisvaramaakleritel on siin oluline roll. Parema müügitaktika kavandamisel sageli ilustatakse vahendatavat kinnisvara ja vassitakse faktidega. Kuid ka müügikuulutust loetakse müügilepingu osaks. Seega olge põhjendamatu kiitmisega ettevaatlikud.

Aus ja lahtiste kaartidega tehtud tehing tagab teile meelerahu ja hea une.

Lisateave ja kontakt