2005. aastal jõustus hooneühistuseadus, mis kohustas kõiki hooneühistu tunnustele vastavaid juriidilisi isikuid viima oma põhikirjad hooneühistuseadusega vastavusse hiljemalt 2008. aasta 1. jaanuariks. Nende alla käivad ka kõik garaažiühistud.

Tegelikkus aga näitab, et väga paljud garaažiühistud ei ole seda tänini teinud, justkui ei kehtiks seadus nende kohta. Põhikirjad ei ole seadusega vastavusse viidud, registrile ei ole esitatud hoonejaotusplaani ega liikmete nimekirja.

Alternatiiviks oleks üldkoosoleku otsusega lõpetada garaažiühistu ja jagada garaažiboksid ühistu liikmete omandisse aga ka seda võimalust ei ole kasutatud.

Ja mis kõige hullem, tehinguid garaažiboksidega kiputakse ikka veel tegema ühistu siseselt liikmete vahetusega, kuid seaduse kohaselt peavad tehingud liikmesusega olema notariaalses vormis. Kohustusliku vormi järgimata jätmine toob aga kaasa tehingu tühisuse ehk sellise tehinguga ei kaasne pooltele õigusi ega kohustusi.

2023. aasta septembri seadusemuudatusega on seadusandja üritanud garaažiühistuid survestada seadust järgima ja dokumentatsiooni seadusega kooskõlla viima sellega, et alates septembrist 2023 ei saa enam liikmesust müüja ka notari kaudu, kui dokumentatsioon ei ole korras. Paraku ei ole ka see meede kõiki garaažiühistud kõigutanud.

Täna on register asunud olukorda parandama sellega, et algatatakse garaažiühistute sundlõpetamine. Esialgu annab register ühistule veel mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja kui ka see ei vii tulemuseni, läheb asi kohtusse ja kohus sundlõpetab garaažiühistu.

Kõik, kes te olete garaažiühistute juhatuses või olete selle liikmed, vaadake oma dokumentatsioon üle ja kui esinevad puudused, võtme koheselt meetmed tarvitusele nende kõrvaldamiseks.

Üleskutse ka garaažibokside müüjatele, ostjatele ja vahendajatele – kontrollige, mida te müüte, ostate, vahendate? Kas müüdav/ostetav garaažiboks on täna üldse võõrandatav või pakutakse teile tühist tehingut?

Küsimuste korral, kirjutage mulle evihindpere@gmail.com

Lisateave ja kontakt

Kui koosolekule on kogunenud seaduse või põhikirjaga ettenähtud arv korteriomanikke ehk osalusnõue (kvoorum) on täidetud, saate alustada koosoleku läbiviimisega.

Kõigepealt tuleks valida koosoleku juhataja ja protokollija. Ei ole ka keelatud, et mõlemad on ühes isikus, kuid sellisel juhul on keeruline üheaegselt koosolekut juhatada ja protokollida.

Koosoleku juhataja tutvustab ja vajadusel selgitab korteriomanikele koosoleku päevakorras olevaid punkte ning paneb iga punti eraldi hääletamisele.

Kuigi korteriomanike otsuste vastuvõtmisele kohalduvad mittetulundusühingute seaduse sätted, siis korteriühistu ei ole mittetulundusühing. Seetõttu tuleb korteriühistu liikmete asemel lähtuda korteriomanike häältest.

Üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle. Põhikirjaga võib ette näha, et igal korteriomanikul on üks hääl sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust või et häälte arvu määrab korteriomandi kaasomandi osa suurus. Need võimalused põhikirjaga üldreeglist kõrvale kaldumiseks on ammendavad.

Korteriomanikul ei ole hääleõigust juhul, kui esinevad KrtS § 22 lg 3 sätestatud asjaolud.

Otsus korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle on vastu võetud häälteenamuse alusel.

Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud korteriomanikest.

Laenu või muu laenusarnase mõjuga rahalise kohustuse võtmise, kui see kohustus kas iseseisvalt või koos olemasolevate kohustustega ületab ühistu eelmise majandusaasta majandamiskulude summa, samuti otsus kaasomandi eseme ajakohastamiseks, sh energiatõhususe suurendamiseks, loetakse vastu võetuks, kui selle poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest.

Päevakorrapunktis märgitud muud või jooksvad küsimused on vaid informatiivsed ja nende osas otsuseid vastu võtta ei saa.

Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse:

• üldkoosoleku toimumise aeg ja koht;
• korteriomanike arv;
• üldkoosoleku päevakord;
• hääletustulemused ja vastuvõetud otsused;
• otsuse suhtes eriarvamusele jäänud korteriomaniku nõudel tema eriarvamuse sisu;
• muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud.

Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on osavõtnute nimekiri ja eriarvamused.

Pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema korteriomanikele kättesaadav.

Kui teil on küsimusi, kirjutage mulle evihindpere@gmail.com või evi@kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt