Olen varem korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisest ja läbiviimisest palju kirjutanud, kuid lugedes korteriühistu gruppides esitatud küsimusi tundub, et peab veel kirjutama ja selgitama.

Nimelt on iga korteriühistu juhatus kohustatud korteriomanike koosoleku kokku kutsuma vähemalt kord aastas. Koosolekul tuleb kinnitada möödunud majandusaasta aruanne ja kehtestada majanduskava uueks majandusaastaks. Majanduskava on kavandatavate toimingute ja majandamiskulude jaotuse aluseks.

Majandusaasta aruande registrile esitamise kohustust ei ole vaid nendel korteriühistutel, kus on kuni 10 korteriomandit ja kes on üle läinud kassapõhisele raamatupidamisele. Kuid seda vaid juhul, kui ühitu juhtorganiks ei ole valitud juriidilisest isikust valitsejat.

Reeglina on korteriühistute majandusaasta alguseks 1. jaanuar ja lõpuks 31. detsember. Seega võiks juba varakult teha ettevalmistusi nende dokumentide koostamiseks. Vaja on teha ülevaade kaasomandi eseme seisukorrast ja seada prioriteedid vajalike toimingute tegemiseks. Arvutada välja, kas kavandatavate tööde tegemiseks on olemas piisavalt vahendeid või tuleks kaaluda remondifondi suurendamist või mõelda laenu võtmise peale.

Meil on välja kujunenud tava, et enamus korteriühistuid korraldavad koosolekuid mais-juunis. Selleks on lihtne põhjus – majandusaasta aruanne tuleb registrile esitada 6 kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Seega tehakse seda n-ö viimasel minutil. Siis aga tekivad probleemid koosolekuks vajaliku kvoorumiga, tuleb kokku kutsuda korduskoosolek jne, jne, jne.

Mais-juunis on juhatusel käed-jalad tööd täis. Ennetage neid probleeme ja kutsuge kokku koosolek kohe, kui on tulud-kulud kokku löödud ja edasised plaanid selged. Kui füüsilise koosoleku läbiviimine on keeruline, kasutage võimalust otsuste vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata (KrtS § 21).

Järgmisel korral kirjutan koosoleku kokkukutsumise korrast.

Kui teil on küsimusi, kirjutage mulle evihindpere@gmail.com // evi@kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt