Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumisega 2018. aastal tekkisid korteriühistud ka väikestele majadele, kus olid moodustatud korteriomandid. Juriidilise isikuga kaasnev paberimajandus aga hirmutas inimesi, kes olid harjunud toimetama omavaheliste kokkulepete alusel.
Tegelikult aga kuni 10ne korteriga ühistutel ei ole kohustust valida juhatust ja põhikiri ei ole korteriühistutel üldse nõutav. Sellistel ühistutel ei ole ka kohustust koostada ja registrile esitada majandusaasta aruannet.
Täna veel kehtiv seadus aga sätestab, et korteriühistu ei pea esitama majandusaasta aruannet ainult juhul, kui korteriomanikud juhivad ühistut ilma juhatuseta ja peavad kassapõhist raamatupidamist.
Ühine juhtimine võib aga olla tülikas ja korteriomanikud võivad tahta valida endale esindaja juhatuse näol aga see toob koheselt kaasa aruande esitamise kohustuse.
1. veebruarist 2023. a peaks aga olukord paranema, kuna seadusemuudatusega võimaldatakse väikestel ühistutel valida endale juhatus ilma, et sellega kaasneks aruandluskohustus.
Erandiks on olukord, kui majandusaasta aruande esitamine on fikseeritud põhikirjas või kui korteriühistut juhib valitseja. Sellisel juhul säilib majandusaasta aruande esitamise kohustus.
Kuna valitseja on korteriühistu juhtimisel professionaal, kelle majandustegevuse osaks on korteriühistute majandamine, ei ole põhjendatud valitsejaga korteriühistutel kaotada majandusaasta aruande esitamise kohustust. Samuti võimaldab see korteriomanikel paremini kontrollida valitseja tegevust (Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri).
Lisateave ja kontakt
Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.
Evi Hindpere |