Kortermajade juures on sageli probleemiks parkimiskohtade puudus. Kuidas linnavalitsus ka ei propageeri ühistranspordi kasutamist, ikka eelistatakse isiklikku sõiduvahendit. Kuidas siis lahendada olukord, et kõigile oleks parkimisreeglid selged?
Nii parkimiskohad, keldriboksid, pööning jms on kõikide korteriomanike omandis ja igal korteriomanikul on õigus neid kasutada. Selleks, et kinnistada korteri juurde teatud kaasomandi osa, on vajalik korteriomanike kokkulepe. Antud küsimust ei saa otsustada üldkoosoleku enamuse otsusega, kuna see ei riiva korteriühistu õigusi. Riigikohus on selgitanud, et erikasutusõiguse saamise asjades ei vasta korteriühistu puudutatud isiku mõistele, sest erikasutusõiguse seadmine ei riiva korteriühistu õigusi ega puuduta tema huve.
Sageli kasutatakse parklaid ja teisi kaasomandi osasid väljakujunenud tavade alusel, kuid selline tava ei kehti uue korteriomaniku (eriõigusjärglane) suhtes. Selleks, et see kehtiks eriõigusjärglase suhtes, peab kokkulepe olema kantud kinnistusraamatuse. Riigikohus on selgitanud, et kui enne 2018. a sõlmitud kokkuleppe kohta ei ole kinnistusraamatus korteriomandite kohta peetavate registriosade kolmandates jagudes sisse kantud märkusi, siis ei saa see kokkulepe kehtida kokkuleppe sõlminud korteriomanike eriõigusjärglaste suhtes.
Uus korteriomanik saab nõuda, et talle eraldataks näiteks keldriboks kortermaja keldrikorrusel ja seda ka siis, kui eelmine korteriomanik seda ei vajanud. Kui korteriomanikule seda ei võimaldata, on tal õigus esitada nõue kohtusse. Nõude saab esitada teiste korteriomanike aga mitte korteriühistu vastu.
Riigikohus on selgitanud, et erikasutusõiguse vaidluses on menetlusosalisteks ainult avaldaja ja kõik teised korteriomanikud, sh need, kes avaldusele vastu ei vaidle. Viimased tuleb puudutatud isikutena kohtumenetlusse kaasata selle tõttu, et kohus saaks veenduda nende nõusolekus avaldaja avaldusega ja selgitada välja nende seisukohad avaldusele esitatud vastuavalduse või teise korteriomaniku esitatud erikasutusõiguse saamise avalduse kohta.
Seega vältimaks kohtuvaidlusi, tuleks saavutada konsensus ning kokkulepe notariaalselt kinnitada ja lasta see kanda kinnistusraamatusse nüüd juba mitte kasutuskorra kokkuleppena vaid erikasutusõigusena, nagu seda nõuab korteriomandi- ja korteriühistuseadus.
Lisateave ja kontakt
|
|
Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.
Evi Hindpere |
