Üsna sageli võib kuulda, et korteriomanikud ei ole kursis, mis korteriühistus toimub. Juhatus midagi asjatab, kulutab millelegi korteriomanike raha aga korteriomanike sellest ei teavita. Ei ole harvad juhtumid, kus isegi üldkoosolekuid aastaid ei korraldata. Kui korteriomanik juhatuselt teavet nõuab, siis kas talle lihtsalt ei vastata või keeldutakse teabe andmisest.
Korteriomandi- ja korteriühistuseadus sätestab, et korteriomanikul on õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele.
Näiteks võib mõni dokument sisaldada kolmanda isiku delikaatseid isikuandmeid. Kuid ka sellisel juhul tuleks leida moodus, kuidas neid andmeid katta, võimaldamaks siiski dokumendiga tutvumist.
Täna kasutavad paljud korteriühistud elektroonilist keskkonda, kuhu on võimalik ühistut puudutavad dokumendid üles laadida ja võimaldada korteriomanikel nendega tutvuda. Sellega väheneb korteriomanike teabenõude hulk ja ennetatakse võimalike vaidlusi.
Seadusemuudatusega täiendatakse seadust lõikega, mis sätestab, et kui teave on olemas elektrooniliselt, on korteriomanikul õigus nõuda, et talle saadetakse dokumentidest elektroonilised ärakirjad tema poolt juhatusele teatatud elektronposti aadressil.
Kui ühistud või korteriomanikud ei kasuta interneti võimalusi, peab juhatus leidma muu mooduse võimaldamaks korteriomanikel dokumentidega tutvumist. Ja kui korteriomanik nõuab mõnest dokumendist ärakirja, peab ta vastavad kulud ühistule hüvitama.
Samuti muudetakse nõude esitamise tähtaega. Nimelt võib korteriomanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek või kohus. Nõue tuleb esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või kuue nädala jooksul taotluse esitamisest arvates.
Kuna siiani ei olnud seadusega kehtestatud korteriomanikule vastamise tähtaega ja juhatus võis vastamisega lõputult viivitada, siis seadusemuudatusega sätestatakse, et juhatus peab korteriomaniku nõudele vastama nelja nädala jooksul.
Lisateave ja kontakt
|
|
Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.
Evi Hindpere |
