Üldjuhul on üürnikul õigus majutada üüritavasse eluruumi oma perekonnaliikmeid, kui üürilepinguga ei ole määratud, et seda võib teha üksnes üürileandja nõusolekul.
Kes siis on üürniku perekonnaliikmed – need on abikaasa, alaealised lapsed ja töövõimetud vanemad. Teised isikud ei ole seaduse kohaselt perekonnaliikmed. Näiteks elukaaslast ei peeta perekonnaliikmeks ja tema majutamist eluruumi saab tõlgendada kui allkasutusse andmist, milleks on vajalik üürileandja nõusolek.
Üürileandja võib keelduda nõusolekut andmast eelkõige siis, kui:
- üürnik ei avalda üürileandjale allkasutusse andmise tingimusi;
- üürileandjale tekiks allkasutusse andmisega oluline kahju;
- üüritud ruumi koormataks allkasutusse andmisega ebamõistlikult;
- kui üürileandjal on selleks allkasutaja isikust tulenev mõjuv põhjus.
Seejuures võib üürileandja seada nõusoleku andmise sõltuvusse üürniku nõusolekust üüri tõstmisega. Samas kui üürileandja ilma mõjuva põhjuseta keeldus nõusoleku andmisest, saab üürnik lepingu 3-kuulise etteteatamisega üles öelda.
Kui üürnik annab eluruumi õigustamatult kolmanda isiku kasutusse, mille tõttu üürileandja või naabrid on niivõrd häiritud, et üürileandjalt ei saa oodata üürilepingu jätkamist, võib üürileandja lepingu üles öelda.
Kui aga üürileandja nõusolek on olemas, peab üürnik arvestama, et vastutab allkasutaja tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. Seejuures ei või allkasutaja kasutada eluruumi teisiti, kui see on lubatud üürnikule ning pärast üürilepingu lõppemist peab ka allkasutaja eluruumi vabastama.
Üürileandja võib lepingu üles öelda ka siis, kui üürnik või allkasutaja korduvalt ei arvesta majaelanike ja naabrite õigustega või kasuta eluruumi vastavalt sihtotstarbele ehk elamiseks.
Kui Sul on küsimusi, kirjuta mulle evi@kinnisvarajurist.ee.
Lisateave ja kontakt
|
|
Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.
Evi Hindpere |
