2005. aastal jõustus hooneühistuseadus, mis kohustas kõiki hooneühistu tunnustele vastavaid juriidilisi isikuid viima oma põhikirjad hooneühistuseadusega vastavusse hiljemalt 2008. aasta 1. jaanuariks. Nende alla käivad ka kõik garaažiühistud. Tegelikkus aga näitab, et väga paljud garaažiühistud ei ole seda tänini teinud,…
Kui koosolekule on kogunenud seaduse või põhikirjaga ettenähtud arv korteriomanikke ehk osalusnõue (kvoorum) on täidetud, saate alustada koosoleku läbiviimisega. Kõigepealt tuleks valida koosoleku juhataja ja protokollija. Ei ole ka keelatud, et mõlemad on ühes isikus, kuid sellisel juhul on keeruline…
Kõik häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Selleks peab juhatus määrama päevakorra ja saatma kõikidele korteriomanikele koosoleku teate. Koosoleku teade peab sisaldama koosoleku toimumise aega, kohta ja päevakorda. Päevakorra määrab juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui…
Olen varem korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisest ja läbiviimisest palju kirjutanud, kuid lugedes korteriühistu gruppides esitatud küsimusi tundub, et peab veel kirjutama ja selgitama. Nimelt on iga korteriühistu juhatus kohustatud korteriomanike koosoleku kokku kutsuma vähemalt kord aastas. Koosolekul tuleb kinnitada möödunud majandusaasta…
Mai kuu on lõpukorral ja need korteriühistud, kes ei ole veel oma iga-aastase kohustusliku üldkoosoleku kokku kutsunud, peavad seda tegema hiljemalt juunis, kuna majandusaasta aruanne tuleb registrile esitada kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek. Muid…
Kahjuks on paljudes korteriühistutes ka võlgu jäävaid korteriomanikke. On neid, kellel on mingid mõjuvad põhjused (ajutine eemalolek, haigestumine jms) aga on ka neid, kes suhtuvad enda kohustustesse hooletult. Majandamiskulude tasumisega viivitamine tekib korteriühistule majandamisprobleeme, kuna peale korteriomanike maksete reeglina korteriühistul…
Paljud korteriühistud on oma põhikirjaga määranud, et osa majandamiskuludest, nt prügivedu, jaotatakse vastavalt korteris elavate inimeste arvu järgi. Kas selline lähenemine on õige? Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Põhikirjaga…
Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) võimaldab korteriomanikel vastu võtta otsuseid ka korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata, ehk kirjalikult. Sellisel juhul peab juhatus saatma otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile korteriomanikele ning määrama vähemalt 7 päevase tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama…
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) kohaselt annab iga korteriomand ühe hääle. Põhikirjaga saab kehtestada, et korteriomanikul on üks hääl sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust või et häälte arvu määrab korteriomandi kaasomandi osa suurus. Ei tohiks ka unustada, et kui korteriomand kuulub…
Korteriomanikud kogunevad koosoleku kutses märgitud ajal koosoleku toimumise asukohta, kus tuleb kõigepealt enda osalemine registreerida. Selleks peab korteriühistu juhatus või valitseja ette valmistama osalejate nimekirja ehk kvoorumilehe, mille aluseks on kinnistusregistri väljavõte. Nimekirja kantakse: korteriomanike või nende esindajate nimed häälte…
